Michel Faber. Fahrenheiti kaksikud.






Lõunast Põhja

Michel Faber. Fafrenheiti kaksikud.
Loomingu Raamatukogu, Tallinn, 2016///15-16. 96lk.

Tavad on rikkumiseks. Kui üldiselt on ikka nii, et LR tutvustab oma
kirjanikke pikema saatesõnaga, siis seekord mitte. Mingil seletamtul
põhjusel on info autori kohta ülimalt napp, piirdudes ainult ühe lausega tagakaanel.
Vaatasin lugeja lehele ja leidsin pisut lisa:
Michel Faber (1960) on sündinud Hollandis ja üles kasvanud ning
koolis käinud Austraalias. 1990. aastatel kolis ta Šotimaale, kus elab tänaseni.
Faber on õppinud medõeks ja sel alal ka töötanud. 1990. aastatel hakkas ta
abikaasa Eva julgustusel põhjalikumalt kirjutamisega tegelema, ta on avaldanud
viis novellikogu ja kuus romaani ning võitnud mitmeid kirjandusauhindu. Eesti
keeles on temalt ilmud novellikogu „Fahrenheiti kaksikud” (LR 2016) ja kaks
romaani: "Naha all" (Hotger,2002) ning "Imelike uute asjade raamat" (Varrak, 2016).


Küll mitte alati, kuid vahel siiski on tore, kui saab tõdeda,
et igal tekstil on mingi "mekk man". Vahel piisab kasvõi pisiasjadest, mis avardavad
tähendust ja väldivad nn otse üks-ühele lugemist.

Nende kaante vahele saanud viie novelli hulgast leiab esimesena jutu "Turvamaja".
Sellele novellile annab "meki" sümboli kasutamine. Jutt räägib kodutust mehest,
kes kannab särki omalaadse kirjaga minevikust. Kirjaga, milles ta on oma perekonna
poolt kuulutatud tagaotsitavaks ning leidjal palutakse ühendust võtta kadunu lähedastega.
Peale ärkamist tänavalt jõuab peategelane turvamajja, kus kohtab endasuguseid, kes kõik
kannavad samasuguseid sõnumitega riideid. Lõpuni peategelasel kirja särgil desifreerida ei õnnestu
ega lubatagi.
Märgid t-särgil on kui sümbolid, mis osutavad kuulumisele sellesse maailma, mille vastu mehel
küll otsene huvi puudub. Seda võib, kuigi ei pea tõlgendama ka nii, et kuskil on Suur vend,
kes kõike teab ja kõiki jälgib. Märgistuse kaudu aga markeeritakse peategelase kuuluvus
sinna, mille vastu ta ise alles lõpus huvi hakkab tundma.

Suhtumisest ümbritsevasse annab aimu järgnev lõik:  
Kogu selle nii ohtra välise liikumissurve tõttu ei pannud ma
tähelegi, et sisimas olin ma tegelikult kaotanud igasuguse
tegutsemisvajaduse või sihipärasuse. Ma olin rahul. (lk21)

"Andy tuleb tagasi" justkui jätkab kadunud poja kojujõudmist. Pärast viite haiglas veedetud
aastat juhtub ime, patsient terveneb haigusest ja naaseb koju, naise ja laste juurde,
et siis lihtsalt öösel...

"Hingesilmad" kirjeldab elu-olust Lõuna-Rusboroughis. Ei saa öelda, et seal just ülepeakaela
turvaline oleks. Iirimaa mõistes on see ilmselt väike koht. Naabrivalve ja kaagid, kõik olemas,
nagu ühele kohakesele kombeks.

Jeanette`i maja oli otse kohaliku poe vastas ning sellel oli oma hea külg ja oma halb külg.
Mitte poel endal, sellel oli neli halba külge, kõik hallist betoonist ja grafitit täis. Aga
sellel, et su maja asus kohe poe juures, oli ka oma hea külg. Jeanette sai saata Timi tooma
pakki piima või külmutatud friikartuleid ning jälgida teda aknast juhuks, kui keegi talle kallale
oleks läinud. Halb külg oli see, et pood tõmbas ligi ümbruskonna kõige suuremat vägivalda. (lk34)

Vabanemiseks masendavast vaatest aknast õue, tehakse Jeanette`ile pakkumine, millest on raske keelduda.
Müügimehed on üsna tüütud, nii ka siin, Maarjamaal, aga raha ei haise.

Ei tea, kas Faber on kuulnud midagi Eesti ansamblist nimega HU, kuid igatahes novellis "Hiir"
on selline lõik:

Gee ulatas talle CD-ümbrise. Seal oli kirjas HU.
"Hu," pomises Manny. "Pole kuulnudki. Süntekas?"
"Palju inimesi, võib-olla sada inimest, laulavad üheskoos. Minu
meelest kusagil Ameerikas. See on Helide Heli."
"Väga tore," kostis Manny. "Kas midagi muud ka juhtub?"
"Ei, see ongi lõpuni niisugune. Sa pead nagu sellesse vajuma." (lk48)

See dialoog leidis aset pärast kahe täiesti erineva inimese kohtumist. Mõlemad küll tunnistavad
teineteise valikuid, kuid kas ka aktsepteerivad?
Üks on arvutisõltlasest mängur Manny ja teine esoteerikuna esinev Courtney Love`i meenutav
naine Gee. Nii võimatuna näiv, kui see ka ei ole, viib neid kokku hiir, ikka neljajalgne
elusolend, mitte arvutiliides. Gee korterisse on asunud elama hiir, keda perenaine kardab. Ühel õhtul
kutsub ta korrus kõrgemal elava Manny appi, et näriline kinni püüda. Nii nad siis kohtuvad.
Et aega parajaks teha, hakkab Gee oma ilmavaadet Mannyle seletama, millest viimane suuremat
välja ei tee. Muuseas, religioonisekt, millest Gee jutlustab, kannab nime Eckankarist,
lühendatult ECK, küll selliseid on ikka palju.
Manny tüüp on üks õnnestunumaid selles raamatus. Kuidagi tänapäevas kinni, pluss kogu
see IT-alane tekstiosa (ready2play jne).
Gee oma topeltmoraaliga võiks aga küll loomakaitsjad tagajalgadele ajada.

"Fahrenheiti kaksikud" on kaksikud õde-venda Tainto`lilith ja Marko`cain. Nende vanus on
nii umbes üheksa kuni üksteistkümmend eluaastat ja elavad nad Artikas Ostrov Providenija saarel.
Pärast ootamatut ema surma saadab isa, Boris, lapsed kodust ära. Kaksikud lähevad koerterakendil
oma põhjalaseiklustele vastu, et viia ema, Una, viimsesse puhkekohta. Hiljem pöörduvad lapsed
koju tagasi ning avastavad, et isa ei ole aega sugugi tühjalt sisustanud.

See jutt erineb eelnevatest ehk kõige enam. Faber jutustab seda nagu mingit muinasjuttu või
mõistukõnet.
Selles novellis on ka raamatu kõige veidram dialoog:

"Aga mis saab preili Kristensenist?"
"Tapame tema ka ära," lisas Marko`cain sujuvalt.
"Me ei taha ju talle halba, ega ju?"

 Kergelt naiivne mulje jääb, et kui võõras võib olla tsivilisatsioonist eemal sündinud
ja kasvanud laste arusaamine maailmast. Nende majapidamises oli küll palju raamatuid, aga kaksikud
kasutasid neid tule tegemiseks. Euroopast nt saavad lapsed aru vanemate juttude kaudu:

"Isa ütleb, et seal on kõik nõrgamõistuslikud ja noa selga lööjad. Ja ema ütles kunagi, et seal on
tänavad räpased, ning ühel teisel korral, et rongid hilinevad alati ja on täis ebaviisakaid inimesi,
kes ei paku daamidele istet."(lk71)

Kõik Faberi tegelased on kuidagi ebausutavalt veenvad. Need on lood, mis räägivad küll reaalsuse taustal
võimatuna näivatest olukordadest, kuid vaatamata oma kohanemisraskustele on tema inimesed mõõdukalt elusad.

 Loterii



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Lena Lilleste. Inimröövlid internetis.